Selle loo mõte on vaadelda ja analüüsida ELMO Rent lisaemissiooni abil situatsiooni, kus ettevõte kaasab kapitali kõrgema hinnaga, aga tema turuhind on madalamal. Kumba teha, kas osta turult või emissioonist? Vastus on, et reaalmajanduse otsuseid aitab langetada börsimaailmast tuntud optsiooniteooria rakendamine (reaaloptsioonid) ja selle põhjal järeldub, et emissiooni korral tuleks märkida emissiooni, kuna nii saab ettevõte kapitali laienemiseks ja ettevõtte arenguks, mis omakorda tõstab ettevõtte väärtust. Eesti börsil on tekkinud suur IPO-de laine ja turg on muutumas tõeliseks kapitali kaasamise kohaks. Börsi esmane ja primaarne funktsioon on pakkuda ettevõtele kapitali. Kohalikud börsiinvestorid peavad privaatsete turgude eeskujul harjuma seeriaviisiliselt mitu korda (kasvu)ettevõtteid finantseerima, sest vastasel korral oleks börs koht, kus ettevõtted kapitali ei saa ja see vähendaks börsi tähtsust ja funktsiooni oluliselt.
ELMO Rent AS on alates 01.07.2021 NASDAQ Tallinn First North alternatiivnimekirjas kauplev mobiilsusvaldkonna kasvuettevõte.
Ettevõte tegi esmase avaliku aktsiaemissiooni (IPO – Initial Public Offering) eelmise aasta Juunis (kauplema hakkas 01.07), kui pakkus avalikkusele 120 000…200 000 aktsiat hinnaga 5 EUR / aktsia eest. Pakkumise maht brutoväärtuses oli kõigest 600 000 … 1 000 000 EUR, ehk tegemist oli tõepoolest väikese emissiooniga. Pakkumise käigus märgiti 1313 investori poolt kokku 384 610 aktsiat, ehk pakkumine märgiti miinimumeesmärgiga võrreldes 3.2x üle ja maksimumeesmärgiga võrreldes 1.92x üle.
21.12.2021 avaldati järjekordse aktsiaemissiooni (Secondary Public Offering – SPO) teade: ettevõte soovib 145 450 … 645 450 aktsia emiteerimisega kaasata uut kapitali brutoväärtuses 799 975 … 3 549 975 EUR (5.50 EUR / aktsia eest).
Ettevõtte aktsia on järelturul IPO-investoritele olnud valdavalt edukas, kuna enamuse ajast on kaubelnud kõrgemal, kui IPO hind. Samal ajal on aktsia hind pärast kõrget IPO avanemist, siiski vaikselt allapoole vajunud, järelturul enne Oktoobrit ostjatele aktsia nii edukas pole olnud, pärast Oktoobrit ostjatel on pigem hästi läinud:
Kui kauplemine algas 7 EUR ligiduses (+40% võrreldes IPO hinnaga ja esimese päeva tipp lausa 8.50 EUR), siis aktsia on sealt allapoole kukkunud. Praegu kaupleb vahetult uue emissiooni hinna läheduses, enne kauples ka madalamal.
Ma ei taju erilist fundamentaalset põhjust, mis selgitaks aktsia kukkumist. ELMO Rent tuli juba turule negatiivse fooniga, kusjuures enamus nendest negatiivsetest “argumentidest” olid üsna sisutühjad kohe algusest peale. Selles osas juhtisin tähelepanu juba varasemalt esimese IPO käigus, et turg ei näi mobiilsusest aru savat ja mobiilsusturu pilt on palju keerulisem, et ELMO Rent mingi mõttetu argumendiga stiilis “aga Bolt, Citybee … on juba turul, ELMO Rendil pole võimalustki-ki-ki!“, ära tühistada. Kõik need mõtted on jätkuvalt asjakohased, mille osas eelmises postituses tähelepanu juhtisin – mobiilsusturg on oma iseloomult naturaalselt fragmenteerunud (= turul saab olla palju pakkujaid), ja jääb selliseks ka tulevikus.
Võrreldes eelmise emissiooniga on praegusel hetkel veel parem see, et praegu me ei pea enam spekuleerima ja unistama tulevikuprognoosidest ja sellest, et kas kasv tuleb või ei tule, vaid ettevõte on poole aastaga vähemalt selle aasta kohta reaalseid tulemusi näidanud ja need on olnud paljuski positiivsed ning tõestanud esimese IPO käigus esitatud väidete (tuleb kasv, arendame toodet jne.) realiseerumisvõimekust (sellest loe järgnevalt). Kokkuvõtteks, polnud paljud argumendid sisukad juba esimese IPO aegu ja isegi kui mingid kõhklused olid, siis on juba realiseerunud arengud paljud murekohad ümber lükanud.
Peamised põhjused languseks pärast kauplemise avanemist minu arvates:
- vahetult IPO järel – müüsid tüüpilised lühiajalise perspektiiviga spekulandid, kes panid kasumi lukku ja lahkusid aktsiast;
- keskel – tulid peale uued IPO-d ja hakkas toimuma raha rotatsioon uutesse IPO-desse. Samal ajal ettevõtte kommunikatsioon oli segane ning kuiste müügiraportite informatiivsus oleks võinud olla parem, ettevõte lihtsalt vajus investorite radarilt ära;
- Novembris – põhiomanike müügid, mis survestasid hinda, kui hind oleks võinud tõusta;
- Detsembris – uus emissioon ja “miks ma peaks ostma emissioonist kõrgema hinnaga, kui turuhind on madalmal?”;
Kui ettevõte tuleb turule negatiivse fooniga (mis oli põhjendamatu) ja samal ajal on suur osa IPOdroomil sõitjaid spekulatiivse iseloomuga, kes soovivad lühiajalist kasumit ja pikaajaliselt ei soovi ettevõttega seotud olla (ammugi siis prospekti läbi lugeda) ja alati on värksem IPOdroomi hobune stardis, siis pole imestada, et turul on pika-ajalist tugevat kapitali vähe ja aktsia vaikselt vajub.
Samamoodi on pärast kauplemise algust vajunud Bercman Technologies (oma esimese nädala hinnatipust), Delfin Group, VIRSI (esimese nädala hinnatipust), Hepsor (avanemishinnast), Modera ja loomulikult loendamatu hulk Funderbeami emissioone – kõrge emissiooniaktiivsusega turgudel uued emissioonid survestavad teisi aktsiaid järelturul. Üks väheseid kindlaid ja püsivaid IPO-sid on järelturul olnud Saunum.
ELMO Rent on lihtsalt teistega võrreldes pikemat aega turul olnud ja seetõttu langusel on olnud pikemalt aega, et end välja mängida. Ka teised näevad lähitulevikus sarnast langust, seega pole see mingi spetsiifiline ELMO Rendi omapära.
ELMO Rendi äri areng on olnud positiivne (ja tingituna valglinnastumisest, kasvab ühiskonnas tulevikus vajadus mobiilsusteenuse järele)
Nagu varasemalt öeldud, siis ma ei näe mingeid sisulisi fundamentaalseid muresid. Tegelikult on ELMO Rendi äri areng olnud isegi üllatavalt hea, arvasin ise, et neil läheb palju puisemalt. Ettevõte on tänuväärselt raporteerinud sagedamini kui First Northi miinimum (2x aastas poolaastaraport + aastaaruanne) ette näeb ja lausa iga kuu müügiraporti esitanud:
- Juuni raport: müügikäive 40 400 EUR (+32% YOY), samal ajal sõidukijagamise tulu kasv +37% YOY, said kätte +31 uut sõidukit;
- Juuli raport: müügikäive 100 600 EUR (+189% YOY), samal ajal sõidukijagamise tulu kasv +32% YOY, said kätte +18 uut sõidukit;
- Augusti raport: müügikäive 129 850 EUR (+120% YOY), samal ajal lühirendi tulu +39% MOM;
- Septembri raport: müügikäive 159 524 EUR (+143% YOY), samal ajal lühirendi tulu +93% YOY;
- Oktoobri raport: müügikäive 321 386 EUR;
- Novembri raport: müügikäive 71 700 EUR;
Kõike siin ei tasuks põhitegevuse müügituluks pidada, sest kuiste raportite eesmärk ei paistagi olevat mitte IFRS ja auditeeritud numbrite mõistes müügitulu raporteerimine, vaid lihtsalt investoritele ettevõtte äridünaamikatest kiirema ülevaate andmine. Oktoobri raportis selgitavad, et kuise müügikäibe hulgas on ka muid asju: “Rekordilise müügikäibe tõi lühirendi kõrgem müügitulu, autopargi haldusteenuse lisamüügi kasv ärisuunal ning autopargi vahetusest planeeritud suurem kasutatud autode müügitulu. Lühirendi tulu kasvas võrreldes aasta varasemaga 3,7 korda. Kasutatud autode oodatust suurema müügitulu tingis üldine üleriiklik kasutatud autode defitsiidi, mis tõstis ka müügihinda.”
Raporti edasine selgitus paljastab aga palju positiivset ka põhiäri kohta: “„Uute sõidukite tarneviivitused hoidsid meie kasvuhüpet suvel tagasi. On hea meel, et nägime varakult ette meie enda kasutatud autode müügipotentsiaali ja see on nüüd end kuhjaga õigustanud. Käibenumbri juures on oluline tähelepanu pöörata lühirendi osa käibekasvule (kasv 3,7 korda võrreldes aasta varasemaga), mis tavaliselt septembris alanud madalhooajaga võtab langussuuna, aga me suutsime saavutada augusti kuu müügitulemi, mis tavaliselt hooaja magusaim kuu,“ rõhutas ELMO Rendi asutaja Enn Laansoo Jr.”
Olulised nüansid siin autode tarneraskustest tingitult tagasi hoitud nõudluse olemasolu (kui tuleks uusi autosid peale, siis käive kasvaks) ja hooaja mitteärakukkumine pärast Augustit (näitab seda, et põhiäri pole saavutanud oma tippu, vaid on tegelikult jätkuvalt tugevas kasvus ka hooaja lõppedes ja hooajajärgne ärakukkumine saab järgmine aasta toimuma oluliselt kõrgemal tasemel. Samuti seda, et suvel võrku lisatud autod pole kaasa toonud ressursikasutuse tõhususe halvenemist, vaid nõudlus on nii palju tugev olnud, et ressursikasutuse tõhusus on isegi paranenud (loe järgnevalt)).
Mõlemad aspektid on tulevikuperspektiive hinnates minumeelest investorile väga positiivse sõnumiga. Eriti kui tegemist on aktsiaga, kus põhitegevuse tulud kasvavad mitte protsentides, vaid kordades (x-!-!).
Kes soovib faktilist ja numbrilist informatsiooni ise lugeda, siis 23.12.2021 avaldas ettevõte täiendavalt kommenteeritud selgitusi oma majandustegevuse kohta: ELMO Rent AS edastab kommenteeritud analüüsid 2021. a näitajate kohta. Osaliselt on sama info ka värskes SPO-dokumendis ära kirjeldatud, kuid selles pressiteates on ehk tihedamalt ja puhtamalt välja toodud.
Võtan sellest presiteatest mõned visuaalid, et ilmestada senist äri kasvu:
Sõidukite arv on kahe aastaga kasvanud umbes neli korda (4x): ~30 –> ~120, sealhulgas eriti kiire kasv on toimunud 2021 aastal.
Lisandunud uued sõidukid ei seisa niisama tee ääres, vaid nendega ka sõidetakse ja läbitakse rohkem kilomeetreid. Läbitud kuine kilomeetrite vahemaa on kasvanud ca viis korda (5x): ~50 000 km –> ~250 000 km. See siin on üks näide sellest, et äri on tõhusamaks muutunud, sest sõidukeid on lisandunud 4x, kuid läbitud vahemaa on kasvanud 5x.
Koos läbitud vahemaaga kasvab diiselsõidukitelt ära võetud turuosa, ehk väheneb nende poolt emiteeritud saaste. Kasv ca kuus korda (6x): ~5000 –> 30000.
IPO järgselt on seoses uute autode omandamisega müügitulu teenimine selgelt kiirenenud. (Siin tasub jätkuvalt meeles pidada, et mitte kogu müügitulu ei ole siin põhitegevuse tulu.)
Samuti on IPO järel kiirenenud uute klientide juurdekasv. Kui varasemalt võeti ühes kuus vastu 100…200 uut klienti, siis viimastel kudel on võetud üle 500.
Siin on ELMO Rendil veel palju kasvuruumi ja selge pingutuse koht olemas: tegelikult ma ootasin isegi suuremat uute klientide juurdevoolu. Nad peaks pärast senist põhifookust (et arendavad riistvara) pöörama süvendatud tähelepanu rohkem uute klientide hankimisele, kliendikogemuse parandamisele ja tarkvara (äpp + eriti backend analüütika ja -algoritmid) poolele. Sellega saaks äri kiiremini skaleerida ja rohkem kliente korjata.
Muus osas rääkides, on viimaste kuude kliendibaasi kiire kasv, heaks kütuseks 2022 aasta+ jne. arengutele.
See joonis siin ülevalpool aitab hinnata seda kui tõhusalt ELMO Rent oma ressurssi (loe: sõidukeid) kasutab. Esimese IPO dokumendis oli sama info selgemalt antud. Olgu see siinkohal allpool samuti välja toodud:
Sellelt jooniselt näeme, et ELMO Rendi sõidukid olid 2019 aasta alguses keskmiselt hõivatud ca 16% ajast, 2021 keskel aga juba 41% ajast, ehk kahe aastaga toimus ressursikasutuse tõhususes märkimisväärne kasv.
Viimasele joonisele eelnevalt jooniselt on võrdlusinfo väljalugemine natuke keerulisem, kuid siiski saame aru sellest, et vabade sõidukite (ootavad kliente, ei teeninda = ei teeni raha = ettevõttele halb) osakaal on langenud 48% pealt ainult 15% peale 2021 aasta lõpuks. Samuti on sessioonis (= kasutuses = teenivad raha = ettevõttele hea) sõidukite osakaal kasvanud 2020 aasta lõpul 47% pealt 2021 aasta lõpul 57% peale.
Kuigi joonis on natuke keeruline aru saada, siis kokkuvõttes on siiski võimalik aru saada, et ELMO Rendi ressursikasutuse tõhusus on kasvanud. Eelnevalt viidatud pressiteates selgitatakse värskeid andmeid nii:
Sõidukipargi keskmine kasutus aja suhtes
IPO tutvustuses (lk 26, Graafik nr 1 “kogu sõidukipargi keskmine kasutus aja suhtes, ühik „% ajast rendis”) järgselt tõusis ELMO Rendi sõidukipargi kasutus 16%’st 36%ni. Samas tutvustuses prognoosisime 2021. a II kvartalis kasutuseks juba 41%.
% näitab mitu protsenti kogu ajast (nt 24hx30päeva=720h) on kogu sõidukipark kasutuses ja efektiivselt teenust osutatakse ehk nt 41% viitab, et 720 tunnist on olnud iga sõiduk keskmiselt 41% ehk 720×41%=295h kuus või 24hx41%=9,8h päevas kliendi sessioonide all. Mida suurem on protsent, seda efektiivsemalt on ELMO Rent oma sõidukiparki kasutanud ja tulu ühe sõiduki kohta suurendanud.
Tegelik sõidukipargi kasutus (sessioonide all olevad sõidukid) II kvartalis oli 42% kogu ajast. Juulis ’21 (mis oli ka kõrghooaeg) langes see aga 38% peale, mis oli tingitud ühel ajahetkel suuremas koguses saabunud ja ootele jäänud uute autode mahust – uute automudelite elektroonika vajas tundma õppimist ja kõik sõidukid vajasid meie meeskonna poolt kontrollerite valmistamist ja paigaldust. Samas III kvartalis keskmine kasutus tõusis 46%ni ning ajaloolise rekordi tegi oktoober ’21 tõustes 61%ni. Viimaste kuudega on vähenenud mitteaktiivsete (remont, hooldus jt) ja operatsioonide (pesu, liigutamine jt) all olevate sõidukite arv. November ’21 on suurenenud operatsioonide all olevate sõidukite arv tänu elektriliste kaherattaliste hooaja lõpule.
Kliente ootavate vabade sõidukite protsent on langenud (mida suurem %, seda rohkem vabasid sõidukeid): I kvartal 44%, II kvartal 41%, III kvartali 37% pealt IV kvartalil 20% peale, mis viitab nõudluse kasvule ning sõidukipargi jätkuvale kasvuvajadusele.
Allikas: ELMO Rent AS edastab kommenteeritud analüüsid 2021. a näitajate kohta
Vastupidine oleks väga halb signaal olnud, ehk kui uute autode lisandumisega võrku oleks ressursi tõhusus kahanenud. See oleks signaliseerinud äri maksimaalse mahu lähedal olemist, praegune olukord, et pärast uute autode lisamist võrku ressursitõhusus ikkagi paraneb, signaliseerib seda, et äri maksimaalse mahu lähedal veel ei olda ja ELMO Rent peaks jõuliselt oma võrku laiendama.
Üks põhjus, miks see nii võib olla, et uute autode võrku lisamine ei kahandanud ressursikasutuse tõhusust, on see, et (Tallinna) taksoturg on hetkel väga kuum. Ärileht kirjutab sellest enda artiklis: Pealinna taksoturg: sadu juhte puudu, müstilised hinnakordajad ja taksojuhtide hiigelpalgad.
Artikkel kirjeldab seda, et koroonaviiruse tulekul kadus ajutiselt ära 75% sõitjatest ja vedajatel tekkis taksokindlustuse vajadus. Sellest tingituna aga vähem sõitvad taksojuhid kadusid ära, kuna nende jaoks läks kindlustus ja vähene klientide arv liiga kalliks maksma. Nüüd on kliente rohkem, aga samal ajal Bolt ja Yandex tegelevad omavahelise turuvõitlusega ning tõstavad tipptundidel sõidu hinnakordajaid, et oma võrgustikku taksojuhtidele atraktiivsemaks muuta. See omakorda tõmbab teistelt firmadelt juhte ära, kuna taksojuhid jahivad kõrgete kordajatega tippaegasid. Kuna korraliku sissetuleku saamiseks ei pea enam pikki tööpäevasid tegema, siis ongi paljud tööl ainult tippaegadel, mis omakorda vähendab taksojuhtide koguhulka turul tavatundidel. Nii ongi paljude eri mõjude koosmõjus tekkinud situatsioon, kus transpordinõudlus on kasvanud, juhte pole ja taksosid on raske saada.
Bolt selgitab, et põhjus on juhtide puudus: „Keskmine hind on tõusnud, sest juhte on vähem kui tarbimist ja nõudlust. Kliendid on hea hinnaga ära harjunud ja selle võrra on klientide hulk kasvanud, aga autojuhtide arv ei ole järele tulnud, eriti olukorras, kus piiranguid on vähendatud ja kultuurisündmused toimuvad.”
Artiklist on siiski võimalik üles korjata ka huvitavaid vihjeid sotsiaalse konteksti ja inimeste käitumise muutusele: „Bolti pakutav teenus on muutunud niivõrd igapäevaseks. Näiteks saadetakse lapsi taksoga kooli ja trenni, varem seda ei tehtud. Meie hinnangul on turu maht kaheksa aastaga neli korda kasvanud. Tarbijad tahaksid seda teenust aina rohkem ja rohkem, aga juhte pole võtta.”
Ja see ongi ju sõidujagamise ülim eesmärk, et inimesed enda autot enam ei omaks ja sõidukiparki opereeriks mingi muu ettevõte, kes pakub mobiilsust nõudepõhise teenusena! Bolti sõnul on Tallinnas puudu “sadu juhte” ja tippajal “tuhandeid juhte”. Kõik see on ainult vesi ELMO Rendi veskile, sest uue emissiooniga ostetakse ära regionaalne taksofirma Elektritakso (peamiselt tegutsenud Tartus ja Pärnus) ja üheks eesmärgiks on ka sisenemine kuumale ja aktiivsele Tallinna taksoturule. ELMO Rendi turule sisenemine ei saa enam paremal ajal toimuda, kui just praegu! See on tõenäoliselt ka üks põhjustest, miks kaasata pigem rohkem kapitali ja pigem varem, et saaks kiiremini autod ära tellida ja oma võrku laiendada ennaktempos.
Varjatud probleem, mis panustab pidevalt autostumise ja mobiilsusvajaduse (läbitud km) kasvu, on valglinnastumine – ääretult kahjulik, kulukas ja probleemiderohke sotsiaalmajanduslik protsess ühiskonnas, mis kurnab ühiskonna ressursse, vähendab ökoloogilist harmooniat ja üldiselt tekitab ainult probleeme (nt. pidev läbiva transiitliikluse kasv linnaregioonis, saaste, kulukas taristu ülevalpidamine jne.) juurde. Valglinnastumisega ei tegeleta, omavalitsused ei ole võimekad planeerima (st. nad ei lähtu oma tegevusest ja elanike heaolu maksimeerimisel ökonoomikast, vaid kõigest poliitikast ja poliitika ei oma mingit vastuseisu valglinnastumisele, pigem soodustab seda aktiivselt).
Näitena Tallinna linnaregiooni näitel uusasumite vohamine väljaspool linna piiri, pärast taasiseseisvumist:
NB! See uuring on pärit juba 2006, ehk kõige suuremat kinnisvarabuumi ja ka hilisemat valglinnastumist isegi ei kajasta. Pärast 2006 aastat on olukord loomulikult ainult hullemaks läinud ja üha rohkem inimesi on kolinud linna tagamaale (odavam maa, parem elukeskkond, lihtsalt toksiline egoism stiilis “soovin elada pargis, aga töötada linnas, vahepealse transiitliikluse saaste määrin ülejäänud ühiskonnale pähe”).
Joonise kokkuvõte – valglinnastumine suurendab inimeste poolt (sund)läbitud vahemaade hulka ja see omakorda tähendab mobiilsuspakkujatele pidevat ja kasvavat turgu – keegi peab ometi mobiilsusvajaduse rahuldama.
Sarnaseid uuringuid on veel. 2007 aastast Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis. Teostaja Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetool. R. Ahas, J. Jauhiainen, S. Silm, M. Nuga, A. Tähepõld, E. Saluveer ja K. Kivi. 2010 aastast Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering (EU30501). Teostaja OÜ Positium LBS: Olle Järv, Liis Murov, Kerli Müürisepp, Siiri Silm, Rein Ahas. 2015 aastast Asustusmustri muutused linnalähedases vallas: detailplaneeringute realiseeritavus ja valglinnastumine Tartu valla näitel. Teostaja Johanna Rosenthal. Jne, jne, jne – kõigil peamistel ELMO Rendi turgudel on tegu massiivse valglinnastumisega ja ühtlasi koos sellega pidev surve mobiilsusvajaduse kasvuks.
Google Timelapse on Google poolt arendatud teenus, kus tavaline gloobus on rikastatud selliselt, et ajaloolised sateliidifotod on muudetud liikuvaks animatsiooniks. Selle tööriistaga on mugav jälgida muutusi maakasutuse iseloomus ja looduses, juba alates 1980-ndatest aastatest peale. See, mis paljastub Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaregioonide ümber, on loomulikult groteskne looduslike- ja põllumaade täisehitamine ning lõputu, kontrollimatu valglinnastumine. Ja seda kõike ESG-investeerimise ajastul! Ühiskonna silmakirjalikkuse parim näide – kui investeerimisportfellidesse otsitakse harmooniat ja tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide vahel, siis oma igapäevast elu elatakse rahulikult iga päev lõdvalt mitukümmend kilomeetrit edasi-tagasi pendeldades. See ei ole loogiline ja tervemõistuslik, aga inimesed polegi loogilised ja tervemõistuslikud. See on reaalsus. Ja see reaalsus on halb.
Järelduskoht investorile on siin see, et ELMO Rent (ja teised sõidujagamisteenused), on pidevalt kasvaval turul ja transpordinõudlus ei püsi stabiilsena, vaid valglinnastumisest tingitud (sund)mobiilsuse vajadus tõstab pidevalt linnaregioonides läbitud kilomeetrite hulka. Mobiilsusteenused, sõidujagamine jmt. on kasvav trend kas hädavajadusest või ökoloogilise teadlikkuse järjepidevast kasvust. Munitsipaalomavalitsused ei ole ühistranspordi arendamises enamasti võimekad, seega nad ei suuda enda linnaregioonis valglinnastumisest tulenevat mobiilsuse kasvu neutraliseerida ühistranspordi (sõidujagamine suurel skaalal) kasutuse kasvuga.
Eelnevalt joonis Viimsi valla näitel, prognoos liikluse kasvuks aastaks 2028 võrreldes 2018 aastaga. Pärit Viimsi valla liiklusuuringu andmete töötlemine ja analüüs 2018. Samasisulisi uuringuid veel. 2017 aastast pärit Viimsi liikuvusuuring. Teostaja Hendrikson & Ko: Marek Rannala, Merlin Rehemaa, Heikki Kalle. 2020 aastast pärit Viimsi valla transpordi ja liikuvuskorralduse arengukava 2020-2030. 2018 aastast pärit Viimsi valla teedevõrgu arengukava 2018-2028. Jne, jne, jne. Ei, siin ei tule mingit muutust valglinnastumise kulgemises, autostumise kasvus ja läbitud vahemaade kasvus! Kui ühiskond sooviks tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt toimetada, siis oleks ta juba ammu valglinnastumise probleemiga tegelenud. Valglinnastumise peatab aeglustab ainult vaba ja odava maaressursi ammendumine vahetult linnade lähedal (ehk linnade tagamaa täisehitamine), aga mitte inimeste soov või munitsipaalomavalitsuste ametnike hea töö. Ja mobiilsusteenuse pakkujad loomulikult rahuldavad seda järjepidevalt kasvavat (sund)nõudlust liikumise järele.
Eelmise emissiooni tulemuslikkus ja uue emissiooni väljavaade
Uue emissiooni pakkumis-dokumendis on kokkuvõte eelmise emissiooni lubadustele ja antud hinnang lubaduste täitmisele:
Peamised lubadused esimesele emissioonile oli kasvatada autoparki (lisatud üle 60 sõiduki), eeltööd välismaale laienemiseks (kaardistatud Soome, Rootsi ja Poola), kaugjuhitav tehnoloogia valmis arendada (näidatud demoüritusel tehnoloogia toimimist, platsitesti esimene osa läbitud, käivad ettevalmistused tänavatestiks) ja kasvatada 2021. aasta müügitulu vähemalt 934 000 EUR-ni (saavutati juba Oktoobris, praegu prognoos ületäidetud ja järgmiste aastate prognoose on juba tõstetud).
Milles on turuosaliste probleem? ELMO Rent on pea-aegu kõik püstitatud eesmärgid täitnud, milleks raha kaasati. Ettevõte, mis täidab oma emissiooniprospektis antud lubadusi, on pigem haruldus. Mitmed Funderbeami väiksemad emissioonid pole oma eesmärke täitnud.
Teatud tinglikkus eesmärkide täitmisel siiski on. Nad lubasid algses pakkumisdokumendis küll kaugjuhitava auto tehnoloogia “lõpuni töövalmis tooteks arendada”, kuid hetkel see veel tänavatel kliente teenindades ringi ei sõida. Mida ma ei pea väga suureks probleemiks. a) Maanteeameti platsitesti esimene etapp on läbitud. b) Valmistutakse Maanteeameti tänavakatseks. c) tehnoloogia toimimist on juba esitletud mitmel avalikul üritusel ja eemalt vaadeldes on võimalik näha, et auto tõesti sõidab ilma juhi sekkumiseta. Siin üks näide:
Rohkem videosid näed ELMO Rendi Youtube kanalis. Natuke võtab ettevõttelt tehnoloogia arendamise koormat maha ka teade, et EAS andis äsja 374 094 EUR toetust kaugjuhitava tehnoloogia lõpuni arendamiseks, et 2022 aastal vähemalt 20 uut kaugjuhitavat sõidukit turule tuua. Seega, kaugjuhitava tehnoloogiaga varustatud autoga ei teenindata küll praegusel sekundil kliente, kuid tehnoloogia valideerimine regulaatori silmis on tänavatestide faasis ehk lõppfaasis. Täiendav EAS-i toetus lõppfaasis tehnoloogia arendusse paneb mind uskuma, et välja öeldud prognoos, tuua 2022 aastal teedele vähemalt 20 kaugjuhitavat sõidukit, on pigem realiseerumas kui mitte realiseerumas.
IPO dokumendi majandusprognoosid olid järgnevad:
2021 müügitulu prognoos 934 651 EUR, aastaks 2022 on prognoos 2 714 690 EUR ja aastaks 2023 on prognoos 4 681 314 EUR. Aruandeaasta kasum alates 2023 aastast.
Värskendatud, uue emissiooni (SPO) prognoosid on aga järgnevad:
2022 aasta müügitulu prognoos on kasvanud üle +28% võrreldes varsema emissiooni prognoosiga ja jõudnud 3.5m EUR lähedale. Samal ajal 2023 aasta müügitulu prognoos on kasvanud peaaegu +35% ja jõudnud 6.3m EUR lähedale. Aruandeaaasta kasum seoses vahepealsete kasvuinvesteeringutega paistmas alates 2023 aastast. Samal ajal suudeti eelmise aasta (2021 a.) prognoosid (= IPO lubadused), mitte ainult täita, vaid täita ka algseid prognoose ületades.
Uues emisioonis emiteeritakse 145 450 … 645 450 aktsiat ja emissioonihinnas (5.50 EUR) oleks turuväärtus pärast emissiooni 12 899 975 … 15 649 975 EUR:
Konkurentidega võrdlemiseks saaks praegu kasutada peamiselt P/S suhtarvu.
Aasta lõpu (2022 lõpp) prognoosi kohaselt oleks ELMO Rendi P/S 4.49, samal ajal kui UBER-i P/S on hetkel 6.14 ja LYFT-i P/S on hetkel 5.38 (Finviz.com andmetel). Prognooside juures kirjutab ELMO Rent, et prognoos on pigem konservatiivne. Kui tegelik müügitulu peaks tõusma, siis UBER-i ja LYFT-iga relatiivses võrdluses on ELMO Rent ka emissiooni järgselt (kõrgem aktsiate arv = kõrgem turuväärtus = kõrgem P/S kordaja) veelgi atraktiivsem valik. Hetkel on ELMO Rendi 2022 aasta P/S 3.71…4.49, olenevalt emiteeritavate aktsiate arvust ja järgmise (2023) aasta oma ~2. Madalamal ja kiirema kasvuga ettevõttel peaks aga kordaja olema kõrgem kui UBER-il ja LYFT-il, seega tundub ELMO Rent mulle hetkel pigem soodsapoolne ja on olemas võimalus aktsia hinna tõusuks (eriti kui prognoose tõstetakse). Eeltingimusteks loomulikult emissiooni täis tõstmine, tehnoloogia valmimine, konkurendi omandamine, prognooside realiseerumine.
Minevikus kasumis
ELMO Rent ei ole äsja asutatud ettevõte. ELMO Rent on tegutsenud ja turul olnud juba mõnda aega. 2020 ja 2019 püsis isegi kasumis ja 2018 väikeses kahjumis. 2017 esimesel täisaastal suuremas kahjumis.
2020 / 2019:
2019 / 2018:
2017 / 2016:
Jääb mulje, et tegelikult võiks ELMO Rent ka praegu kasumis olla, kui sooviks ja arenduskulud koos laienemise kuludega tegemata jätaks. Aga kui on võimalik kasvada, siis oleks mõtekas kasvada. Müügitulu minevikus vs. prognoosid.
Müügitulu kasv (koos paari muu numbriga) on senimaani olnud päris korralik:
| Müügitulu raporteeritud | Müügitulu prognoos | Aruandeaasta kasum (kahjum) | Aruandeaasta kasum (kahjum) prognoos | Kokku põhivarad | Kokku pikaajalised kohustised | |
| 2017 | 14,628 | -36,895 | 352,146 | 205,288 | ||
| 2018 | 181,800 | -6,536 | 351,450 | 111,252 | ||
| 2019 | 277,863 | 22,847 | 322,699 | 72,082 | ||
| 2020 | 449,006 | 2,414 | 1,217,035 | 1,136,813 | ||
| 2021 | 1,075,768 | 1,075,768 | -633,173 | |||
| 2022 | 3,481,704 | -682,473 | ||||
| 2023 | 6,311,018 | 593,631 | ||||
| 2024 | ||||||
| 2025 |
Börs ja börsiinvestorid peavad arenema ja olema valmis mitmeks finantseerimisringiks pärast IPO-t
Viimase aasta jooksul on Balti turgudel, ja eriti Eestis, käivitunud üleüldine IPO-buum ja investeerimispalang – börsi nimekirja on palju uusi ettevõtteid lisandunud ja on ka palju täiendavaid emissioone olnud juba noteeritud ettevõtete poolt. Eriti tähelepanuväärne on alternatiivturu First North areng ja uute ettevõtete lisandumine. Värsked noteeritud Eesti firmad First Northil peale ELMO Rendi on Bercman Technologies, Estonian Japan Trading Company (sisuline kauplemine puudub), Hagen Bikes Holding, Text Magic, Modera ja Saunum. Börsi tegevjuht Kaarel Ots ütles 24.12.2021 intervjuus Ärilehele, et “börsi poole vaatavad veel mitukümmend ettevõtet”.
Riigi arengu seisukohalt on väga oluline, et on olemas toimiv ja aktiivne kapitaliturg, kus ligipääs on kõigile avatud ja demokraatlik, ning (kasvu)ettevõtete finantseerimine ei ole ainult privaatse kapitali privileeg. Investorid on ikka kurtnud, et miks nemad ei saa osaleda kiire kasvuga startup-ettevõtete eduloos. Nüüd, kui kasvuettevõtted on hakanud rohkem börsi poole vaatama, peavad ka börsi-investorid võtma üle privaatse rahastamisturu reeglid ja loogikad. Vastasel korral poleks nad privaatsete rahastamisturgudega konkurentsis ja börs muutub väga kiiresti arengutakistuseks end seal noteerinud ettevõtele. Ja kui börs muutuks raha kaasavatele ettevõtetele koormaks, siis senine ettevõtete IPO-valmidus lõpeks ja ettevõtted pöörduks ikkagi tagasi privaatsete turgude poole.
Privaatsete finantseerimisturgude iseloomuks on: a) raha kaasatakse seeriates, ehk mitmeid kordi ja raha ei tõsteta ainult ühel korral, b) raha kaasatakse efektiivselt, ehk korraga võimalikult vähe, et olemasolevate investorite osalus ei lahjeneks suurelt, aga samas piisavalt palju, et tõstetava kapitaliga jõuaks järgmise olulise arenguetapini, c) raha tõstetakse suhteliselt palju, ehk ükssaarvikuks saavad ettevõtted, mis tõstavad palju kapitali.
Pigem sellised variandid ei ole ükssarvikute puhul tavalised, et kasvatakse orgaanilise kasvuga ja raha suures koguses ei tõstetagi. Sageli saadakse ükssarvikuks nii, et raha kaasatakse mitu korda ja kaasatakse ka üsna suures mahus.
Eestis on taolise mustri heaks näiteks Bolt, mis avalike andmebaaside kohaselt on kapitali tõstnud lausa 11 korral ja tõstetud kapitali kogumaht on ise juba üle miljardi piiri, ehk 1 144 970 000 EUR:
Eraldi tähelepanu suunata sellele, et Bolti juba teine emissioon 2014 aastal oli suurem kui ELMO Rendi IPO, Teatavasti emiteeris ELMO Rent 200 000 aktsiat hinnaga 5 EUR / aktsia eest, seega oli emissiooni brutotulu 1 000 000 EUR. Bolt kaasas aga juba teise emissiooniga 1 400 000 EUR, ehk 40% rohkem kui ELMO Rent. Uus SPO kaasab SPO hinnas kõigest 3 549 975 EUR. See on kommentaariks ja proportsiooniks selle kohta, et kas ELMO Rent kaasab vähe või palju. Tegelikult kaasab ju väga vähe!
Raha tõstmise efektiivsus tähendab seda, et korraga ei tõsteta rohkem, kui on hädavajalik järgmise verstaposti realiseerimiseks. Järgnevalt joonis, mis kirjeldab erinevate finantseerimisringide tüüpilisi investorite profiile, rahastamise faasi ettevõtte arenguloos ja raha kasutamise eesmärki:
ELMO Rent on küll ettevõttena pikemat aega olnud tegev, kuid oma üldises arengus siiski üsna algjärgus, sest varasem areng on põhinenud orgaanilisel kasvul + laenudel ja palju väliskapitali avalikult kaasatud pole. Samuti on ELMO Rent jätkuvalt tootearenduse faasis ja kaugjuhitav autot hetkel veel turule toodud pole. See viitab, et ELMO Rent on oma arengus kusagil seemne- ja A-ringi kandis. Tähendab see aga seda, et: a) mitmed rahastusringid seisavad veel ees, b) uued rahastusringid on oluliselt suuremad kui praegused, c) skaleerimine ja suur kasv on samuti veel ees, seega praegu sisenejad võivad tulevikus nautida head kasvu (kui arengud õnnestuvad).
Sama kehtib ka teiste väiksemate ettevõtete kohta, mis on First Northil noteeritud. Kui enne olid privaatsetel turgudel fondid valmis seeria korras mitu korda ja üha suuremas mahus finantseerima, siis täpselt samaks tuleb nüüd ka avalikel turgudel investoritel valmis olla, sest kui investorid selleks valmis ei ole ja võimalikele uutele börsile tulijatele saadetakse välja signaal, et börs on koht kus lisakapitali ei saa, siis kaotab börs oma atraktiivsuse. Vaja oleks aga just vastupidist – börs on koht, kus saab kapitali ja ettevõtted võimaluse arenguks, ning investorid võimaluse kapitali tootluseks.
Reaaloptsioonid. Kes need veel on?
Täiendava emissiooni käigus on investoritel üles kerkinud küsimus, et miks nad peaks ostma emissioonist kõrgema hinnaga, kui võiks järelturult osta. Vastus sellele on, et mõlemaid alternatiive võib investor kasutada, aga samal ajal olema ka teadlik asjaolust, et mõlemad alternatiivid ei ole sama väärtuslikud.
Reaaloptsioonid on börsimaailmast tuttava optsiooniteooria kasutamine reaalmajanduse investeeringute ja otsuste analüüsimiseks. Algupäraselt kasutatigi reaaloptsioone kapitalikulude ja reaalmajanduse otsuste hindamiseks, kuid tänapäeval on optsiooniteooria meetodeid hakatud kasutama ka ükskõik mis muu ettevõtte võimaluse hindamiseks, seega jäik seos reaaloptsioonide ja kapitalikulude vahel on kadunud. Reaaloptsioonidena võib seega mõelda suvaliste äriliste alternatiivide väärtuse omavahelist analüüsi, kui selleks kasutatakse börsimaailmast tuttava optsiooniteooria võtteid.
Reaaloptsioonid on erinevad valikud/võimalused, mida ettevõtte juhtkond endale muutuvate majanduslike, tehnoloogiliste või turuolukorra muutustest tingituna annab, kui soovib laiendada, muuta, kärpida erinevaid arendusprojekte. Reaaloptsioonide kasutamine aitab hinnata võimalike investeeringute tulevikuväärtust, aga samal ajal ka alternatiivkulu mingi muu projekti tegemisel või tagasilükkamisel. Reaalmajanduse otsuste hindamise kontekstis ei ole reaaloptsioonid mitte finantsinstrumendid, vaid võimalused, millele on antud kvantitatiivne väärtuse hinnang.
Järgnevalt lihtsalt üks näide reaaloptsioonide kasutamisest:
Sama allikas kirjeldab samas põgusalt ka reaaloptsioonide kasutust erinevates majandusharudes ja-situatsioonides.
Siin järjekordne näide reaaloptsioonide kasutuse kohta ja kuidas reaaloptsioonid näitavad erinevate alternatiivide erinevaid väärtuseid tulevikus:
Selleks, et näidata skemaatiliselt, miks ratsionaalne investor ei osta praegu mitte järelturult, vaid märgib emissiooni, toon veelkord esile juba varem näidatud andmeid:
Tabeli mõte on tuvastada, kas ELMO Rent on konkurentidega võrreldes ala- või ülehinnatud. Samuti leiame selle, millise kordajaga ta praegu kaupleb. Kuna ELMO Rent on võtnud vastu strateegilised otsused ennaktempos laieneda (loe eelnevalt), siis on ELMO Rent hetkel ka kahjumis ja järelikult erinevaid kasumil põhinevaid mõõdikuid võrdluseks ei saa kasutada. Saab aga kasutada nt P/S kordajat, ehk müügitulu kordajat.
Kui olemasolevale 2 200 000 aktsiale emiteeritakse juurde SPO maksimum-maht 645 450 aktsiat, siis aktsiate koguhulk oleks 2 845 450 tk ja turuväärtus emissioonihinnas (5.50 EUR aktsia kohta) 15 649 975 EUR. Võttes arvesse 2022 ja 2023 aasta müügitulu prognoose, siis leiame, et forward P/S oleks ELMO Rendil vastavalt 4.49 ja 2.48, mis võrreldes sarnase tegevusalaga UBER-i ja LYFT-iga tähendab, et ELMO Rent on emissiooni hinnas pigem soodsapoolne aktsia (eeltingimuseks müügituluprognoosi täitmine).
Eelneva tabeli põhjal saame illustreeriva näitena genereerida järgnevad reaaloptsioonid:
Tõlgendada järgnevalt: investoril on kaks valikut, osta emissioonist või järelturult. Emissioonist ostes saab ettevõte lisakapitali laienemiseks, mistõttu 2022 müügitulu kasvab 3 481 704 EUR peale ja 2023 aasta müügitulu kasvab 6 311 018 EUR peale (mõlemad SPO prospekti prognoosid lk. 45). Turuväärtused vastavalt 34.8m EUR ja 63.1m EUR. On ka teisi võimalusi, nt 2022 aastal ei tule käibe kasvu ja 2023 aastal ei tule käibe kasvu. Samuti on peamine esmane alternatiiv osta aktsiaid järelturult, aga siis ei saa ettevõte kapitali lisainvesteeringuteks ja järelikult ei tule ka kasvu. Turuväärtus oleks siis 10m EUR.
P/S kordaja võtsin kõigil alternatiividel 10, et näide oleks selgem. Samuti võiks väikesel ja kiire kasvuga ettevõttel olla turul kõrgem kordaja, kui suurel ja täiskasvanud ettevõttel. Samuti olid UBER ja LYFT alles kauplemas 8…10 kordaja peal, nii et 10 kordaja ELMO Rendile ei tundu ulme olevat.
Nagu näha, siis emissioonist ostmine on kiire kasvuga ja laieneva kasvuettevõtte olemasolevale ja võimalikule investorile kõige kasulikum alternatiiv. Ehk – samal ajal, kui ettevõte kaasab kapitali, peaks pikajalise positsiooni võtmisel eelistama emissiooni märkimist, kui osta aktsiaid järelturult. Samuti peaks olemasolevad investorid andma lisaemissiooni õnnestumisse enda panuse ja märkima aktsiaid. Samuti on ratsionaalsel investoril mõtet uut emissiooni märkida isegi kõrgema hinnaga, kui turuhind, sest lisakapitaliga tehtavad investeeringut laienemisse kompenseerivad läbi ettevõtte väärtuse kasvu (tingimusel, et laienemine on edukas), ära selle vahe mille võrra on uus emissioon turuhinnast kõrgemal. Kõige suurem risk on emissiooni ebaõnnestumine, sest siis ei ole ettevõttel kapitali, et laieneda ja peab valima orgaanilise, kuid samal ajal vaevalise ja aeglase vingerdamise alternatiivi.
Loo moraal on ühtlasi ka see, et üks kõige olulisemaid KPI-sid on finantseerimise sündmused. Raha teatavasti paneb rattad käima ja kui ettevõttel on juba product-market-fit ning traction olemas, siis täiendava kapitali panustamine võimendab kasvu, see omakorda tõstab valuatsiooni. Vähamalt lühiajaliselt. Hiljem võivad konkureerivad tehnoloogiad ja ettevõtted uuesti peale tungida ja ettevõtte konkurentsivõimet kahjustada.
Disclaimer: oman aktsiaid. Lugu ei ole mõeldud investeerimis soovitusena. Väikesed ettevõtted on riskantsed, ettevõte on võtnud vastu strateegilise otsuse ennaktempos laieneda, mistõttu on ta hetkel kahjumis. Sektoris tegutseb palju konkurente, kellest mõned on oluliselt paremini kapitaliseeritud ja parema tehnoloogiaga. Ettevõtte enda tehnoloogia väljaarendamine on kulukas ja riskantne. Aktsiate ostmisel on palju riske, muuhulgas kapitali kaotamise risk. Investeerimise kaalumisel pöördu oma finantsnõustaja poole.