Vähemalt ma soovin, et ta tõuseks +0.34…+0.69%.
Miks täpselt 0.34…0.69%?
Sest IPO hind oli 2.90. Kui bid jääks terveks päevaks 2.90 peale ja sulgemisoksjonil on ask 2.91 (+1 sent IPO hinnale) või 2.92 (+2 senti IPO hinnale) ja viimane tehing tehtaks ask-il, siis olekski tõus +0.34…+0.69%.
Turg on viimasel ajal spekulatiivseks läinud.
Palju on tekkinud uusi naiiv-investoreid, kes üldse ei taju seda kui suur on mingi liikumise normaalne ootus ja milline hind on kallis või odav. Naiiv-investoritel poleks kindlasti mingit probleemi EGR1T esimesel päeval ka +30% või +50% või +70% kõrgemale osta, sest no teate isegi ro-he-e-ner-gi-a-!-!-! Aga kas me peaksime seda normaalseks pidama, et inimesed tõsimeeli räägivad Enefit Greeni mitmekümne protsendilisest tõusust. Homme. Esimesel kauplemispäeval.
???
Enefit Ggeen ei peaks kindlasti nii palju tõusma. Õigupoolest – Enefit Green kohe kindlasti mitte, ei tohigi nii palju tõusta! Põhjused on järgmised:
- Enefit Green on suur ettevõte, turuväärtusega ca 1 miljard Eurot. Kuigi 1 miljard Eurot on globaalses mõistes madal turuväärtus, siis Balti turgude kontekstis on tegemist suure turuväärtusega, see omakorda tähendab seda, et isegi kui ta on kasvuaktsia, on tal oluline osa kasvust siiski selja taga.
- Enefit Greeni kasv on kapitali- ja ehitusmahukas. See aga tähendab hiljutise kuluderalli kontekstis kõrget riski projektide tähtaegseks ja eelarvekohaseks realiseerimiseks. On vist üsna kindel eeldada, et projektide realiseerimine läheb kalllimaks. Aga kas me tahame seda, et Enefit Green kulutab küll 600 miljonit Eurot investeerimisprogrammile, aga saab tänu kiirele kulude kasvule kätte samas mahus objekte, nagu ta oleks veel mõni aeg tagasi ainult 300 miljonit Eurot investeerinud?
- Tegemist ei ole väikese agiilse tarkvaraettevõttega, mis alles hakkab turgu hõivama ja koos lõputu turu kasvuga võib lõputult tõusta. Tegemist on suure energiaettevõttega, mille maksimaalne tootmisvõimekus on vahetult ja otseselt seotud tootmisvahendite maksimaalse võimsusega. Ja see võimsus on lõplik, üle selle võimsuse kasvu ei ole võimalik teha. Järelikult tuleks kõik mudelid seadistada mitte lõputule kasvule, vaid mingile loogilisele lõpptasemele, pärast mida enam kasvu pole. Seetõttu pole mõtet ka aktsia hinnal väga hulluks minna ja 10+ aastat tulevikukasvu kohe sisse hinnata. EGR1T kasv tuleb rahulikult ja ettevaatlikult hinda kaubelda.
- Enefit Green on üsna õiglaselt hinnastatud ja seega on ta väärtus praegu üsna neutraalne (vt. ka jooniseid allpool). Tegemist ei ole ilmselgelt odava ja/või alahinnatud aktsiaga. TSM1T IPO näiteks tundus igale IPO-st osavõtvale investorile selge võit olevat ka IPO ääre ülemiselt hinnalt ostes, sest riske arvesse (monopoolilähedane riigiettevõte) võttes tundus dividenditootlus toona liiga kõrge. Oleks olnud loogilisem, kui dividenditootlus oleks sellisele varale olnud madalam. Järelikult turg oleks pidanud aru saama, et turule pakutakse liigagi atraktiivse hinnaga aktsiaid ja ostma hinna nii kõrgeks, kus dividendimääre ei ole enam mitte “kõrge” vaid “madal” või “neutraalne”. TSM1T IPO hind oli 1.70 ja avanemishind oli 2.05 EUR ehk +20.6% kasvu võrreldes IPO hinnaga. Mis juhtus järgmiseks?
Juhtus see, et aktsia hind jätkas vaikselt tõusmist kuni 2020 esimese kvartalini, kus aktsia saavutas ka uue kõrgeima taseme (kui dividendidega ära korrigeerida, siis oleks olnud uus all time high), aga siis saabus koroonaviiruse paanika ja turismindus nagu me seda varem teadsime, lõpetas oma eksistentsi. Kokkuvõttes pole peaaegu kahe aastaga aktsia otseselt kuhugile liikunud. Dividendid päästavad küll kõige hullemast, kuid situatsiooni tuum on tõdemus, et riskid võivad avalduda. Ja Enefit Greenil jagub piisavalt erinevaid riske. Riskifaktorite kirjeldus hõlmas prospektist leheküljed 12 kuni 45, ehk üle 30 lk riske. IPO prospekt kuni finantsaruanneteni oli 309 lk, ehk riskide osa hõivas lausa 10% kogu prospektist (arvestamata finantsaurannete tabeleid).
- turul tekiks väga suur moraalirisk (moral hazard), kui kõik need 60 000 investorit, kellest paljud on uued investorid, näevad seda, et börsil asjad käivadki nii, et aktsiad tõusevad +30% päevas. Börs, see on imelihtne! Vastupidi – see oleks väga väga hea kui spekulantide asemel teeniks investorid ja spekulandid ning flipperid ei teeniks peaaegu midagi. 😀 😀
- arvan, et Enefit Green on praeguse elektrihindade kasvu taustal liiga tsükliline. Kuna Enefit Green pakub rohe-energiat (ja see on palju ebastabiilsem kui fossiilsetel kütustel põhinev energeetika), siis lõdvalt võime kevadel näha ka pealkirjasid, et “Skandinaavias on hüdroenergia reservuaarid täis ja tuult on palju”, ning selle tulemusena on elektri hind taandunud normaalsele tasemele. Kokkuvõttes on praegused kõrged elektrihinnad üsna suure tõenäosusega mööduvad ja koos sellega susiseb välja ka investorite entusiasm. Kui hind kohe alguses väga kõrgeks tõuseb, siis seda kindlamalt hakkab ta kevadel kukkuma, kui sulavesi hakkab reservuaare täitma ja kõrgem päike rohkem päikese-energiat tootma ning inimeste tubast elektritarvet vähendama.
- ülemärkimine ei tähenda seda, et investorid jätkavad suures koguses aktsiate kokkuostmist ka oluliselt kõrgemal hinnatasemel kui seda on IPO hind. Tegelikult juhtub vastupidine – hinna tõustes lõpeb ka ratsionaalse investori ostusoov ja see võib asenduda müügisooviga. Nõudlus on dünaamiline ja sõltub hinnast. IPO alumise ääre peal on nõudlus väga suur, sest aktsia on väga atraktiivne. IPO keskmise hinna peal jätkub nõudlust ülemärkimiseks ja IPO õnnestumiseks. IPO kõrgemal äärel ja oluliselt kõrgemal, nõudlust enam ei jätku, sest aktsia väärtus pole enam atraktiivne. Ei ole mõtet oodata, et keegi soovib iga hinna eest IPO hinnast kõrgemalt osta. IPO hinnaga leitigi tasakaaluhind ja see hind on 2.90 EUR.
- kasv ei ole lihtne, kasv ei ole garanteeritud. Kas keegi suudab meenutada millal algas Tootsi tuulepargi projekti saaga? Kas keegi suudab prognoosida millal lõpevad Tootsi tuulepargi juriidilised vaidlused? Kuna kasv on tingimuslik ja vajab planeeringute kehtestamist ja muude regulatsioonide, tariifide või asjaolude püsimist, siis on väliseid muutujaid palju ja kõik ei allu Enefit Greeni tahtele. Sellist keerulist kasvu ei ole mõtet suurelt aktsiasse sisse hinnastada, vaid alles siis kui luba, otsus, asjaolu reaalselt positiivset mõju hakkab avaldama.
- pankade ja börsi infosüsteemid on tõenäoliselt umbes. Paljud investorid ja kauplejad ei saa ligi. Sellises segaduses polegi eriti mõistlik midagi teha.
IPO alguses nokkisin Enefit Greeni prospektist EGR1T numbreid ja Yahoo! Finance portaalist kokurentide numbreid ja leidsin, et EGR1T on tegelikult üsna neutraalselt hinnastatud:
NB! kõik EGR1T numbrid on trailing 2020 numbrid, mitte forward numbrid, konkurendid on sellised nagu Y!F neid siis kuvas. Lisaks on arvutused tehtud IPO hinna keskmise väärtuse, ehk 2.80 EUR pealt, kuigi IPO hind tuli kõrgem ehk 2.90 EUR. Sellevõrra on numbrid nõrgemad, mitte atraktiivsemad.
Marginaalid on spetsiifiline anomaalia, ei tasu neid usaldada ja oodata, et need nii heaks jäävad.
Oleks hea kui EGR1T alustaks kauplemist IPO hinna lähedal ja edaspidi ainult aeglaselt tõuseks ning turg ei stimuleeriks flippivad spekulante, sest väljuvad spekulandid selles situatsioonis ei loo lisandväärtust. Nad mullitavad aktsia kõrgele ja lahkuvad kõrge hinnaga aktsiast ning jätavad riskid pikaajaliste investorite ja naiiv-investorite suure massi kanda, kes ei suuda aru saada, et isegi kui tegemist on kasvulooga, siis on IPO hind juba täiesti mõistlik ja suur elektritootja liigub siit edasi rahulikult. Kuue kuu pärast näen riskina tsükli võimalikku pöördumist ja oluliselt soodsamaid vee- ja tuuleolusid ning sellega seoses elektrihinna võimalikku langust.
Disclaimer: ostsin kokku ca 1000 aktsiat. Ei kavatse flippida, aga pole ka selget sügavat ideed mida aktsiatega edasi teen. Natuke aega kavatsen hoida, uue atraktiivse IPO ajel võin ka ümber mõelda.