TLTR: turud langevad seetõttu, et koroona- ja energiahindade liikumisest tekkinud inflatsioon sunnib keskpankasid intresse tõstma. US treasury intressid on juba tõusnud, kuid lühiajalised võlakirjad pole mõjutatud ja isegi pikaajalised intressimäärad on oluliselt madalamad, kui nad ajaloos on olnud. Isegi, kui kekspank hakkab intresse tõstma, siis tõus algab nullist ja seega jääb tõus väikeseks. Aktsiaturg on võimeline jätkuvalt madala intressimääraga elama ja korrigeerib hiljem oma ülereageerimist. Praegu on ainult 40% NASDAQ 100 indeksaktsia aktsiatest ülevalpool 200-SMA joont ja QQQ aktsia RSI on allpool 30 taset, mõlemad indikaatorid näitavad, et turg on lühiajaliselt ülemüüdud. Koos aktsiaturgude tõusuga on toimunud ka kasumite ja müügitulu tõus. Indeksite valuatsioon on valdavalt aktsepteeritav. S&P 500 indeksid valuatsioon on samal tasemel kui eelmine aasta, kuid natuke üle ajaloolise keskmise, samal ajal siiski mitte märkimisväärselt üle keskmise. Samal ajal paljud alamindeksid on oma normaalsel ajaloolisel tasemel. S&P 400 MidCap ning S&P 500 SmallCap indeksid on aga täiesti oma ajalooliselt tavapärasel tasemel, või isegi ajaloolise keskmisega võrreldes relatiivselt soodsamaks muutumas. Kõik ise pensioni kogujad peavad jätkama pensionite kogumist PIK-kontodele ka kriisides ja kasutama ära head võimalust soodsa hinnaga aktsiaid osta. Turg tervikuna pole irratsionaalsels mullis.
Miks turud langevad? Miks inimesed on paanikas? Milline on turu valuatsioon?
Miks turud langevad?
Turu langus sai esimese tõsisema impulsi keskpankade tegevusest, kus nad hakkasid viitama selle aasta jooksul toimuvatele intressitõusudele (praegusel hetkel tõstmise prognoosid 3…4x tõstmisi).
Kui varasemalt ootasid turud väga aeglast intresside tõstmist, siis hiljutised arengud nii koroonarindel (tarneahelad sulgunud = mõned kaubaartiklid kallinevad = inflatsioon kiireneb = keskpangad kargavad tegevusse ja hakkavad intresse tõstma), kui ka energiaturul toimuvaga (= sisendite hinnad tõusevad = inflatsioon kiireneb = keskpangad kargavad tegevusse ja hakkavad intresse tõstma) seoses, on kiirendanud keskpankade vajadust tõsta intresse eelnevalt arvatust varem ja natuke järsema trajektooriga.
Kuna ceteris paribus on intressitõus negatiivse mõjuga sündmus, kuna tõstab laenude teenindamise kulusid (ja kulude tõus vähendab kasumeid), siis reageeriski aktsiaturg langusega.
Intressitõusudega saavad eriti pihta kõrgema valuatsiooniga ja tehnoloogiaaktsiad. Soositud on aga pangad ja finantssektor ning suvalised aktsiad, millel on kvaliteetsed bilansid (ehk vähe võlga ja hea sularaha tekitamise võimekus). Selliseid kvaliteetseid aktsiaid intressitõus nii palju ei mõjuta.
Muutus keskpankade ja turu mõtlemise seoses intresside tõstmisega on toimunud nüüd hiljuti, sügise ja talve jooksul. Natuke on see turule üllatusena tulnud ja nüüd tegutsetakse rabistades, sest eks pikk odava raha periood ole turuosalised ära uinutanud ja ei usutud, et intressitõusud hakkavadki pihta. Samuti olid inflatsioonitegurid mööduva iseloomuga ja arvati/loodeti, et tegelikult inflatsioon ei kiirene.
Kuna üks oluline mõjur on lükanud hinnad kukkuma, siis võib sealt tulla juba palju muid uut trendi (langustrend) toetavaid ja võimendavaid mõjureid, nt. võimendusega seotud positsioonide sulgemine, kasumi kaotamise kartus ja sellest tingitud positsioonide sulgemine, mingid tehnilised müügisignaalid jne jne. See omakorda toidab langust, mis juba on vaikselt hoo sisse saanud.
Näiteks suutis NASDAQ 100 indeksaktsia QQQ äsja sulguda madalamal, kui oma viimase 200 päeva sulgemishinna keskmine hind (200 MA). See on üheks tüüpiliseks väljumis-signaaliks pasiivsele rahale.
Turu eripäraks on ka see, et NASDAQ 100 indeksisse kuuluvad suured ja tugevad tehnoloogiaettevõtted, millede tõus on varjutanud indeksi väiksemate aktsiate nõrkust. Nt QQQ oli eelmine aasta tugevas tõusus, samal ajal kui IWM ehk Russell 2000 (ehk väikettevõtete aktsiate indeks), oli enamuse aastast liikumas horisontaalselt. Seega on suurte indeksite tugevus sageli illusioon, sest väiksemad aktsiad on liiga väiksed, et nende nõrkus avaldaks nt. turuväärtusega kaalutud (market cap weighted) indeksites mõju.

Tegemist ei ole kindlasti mitte ebatavalise fenomeniga. Viimase viie aasta jooksul on tavaline olnud, et suured ettevõtted liiguvad paremini kui väiksemad ettevõtted:

Alati on turul mõni aktsia tõusus ja mõni languses. Tavaolukord on selline, et ca 75% NASDAQ 100 indeksi aktsiatest on siiski üle oma 200 päeva libiseva keskmise, ehk suurem osa turust viibib tõusutrendis:

Turu struktuuri halvenemine algas juba eelmise aasta Septembris, kui üle 200MA olevate aktsiate osakaal langes 60% peale (vaata ülemine joonis ↑). Praegu on üle 200MA ainult 40% NASDAQ 100 aktsiatest. See näitab, et turg on ülemüüdud. 40% juurde kukkus vastav indeks ainult 2018 aasta Detsembris ja 20 aasta Märtsis. Mõlemast kohast järgnes turgudele tugev tõusutsükkel:

Tähelepanelik vaatleja näeb ka seda, et hetkel on QQQ aktsia tehnilise analüüsi indikaator RSI kukkunud allapoole 30 taset, ehk turg on praegusel hetkel vähemalt lühiajaliselt ülemüüdud.
Miks inimesed on paanikas?
Baltikumis on investorid lihtsalt natuke naiivsed ja jooksevad turu indeksite või “soovitustega” kaasa. Praegu domineerib turul karjakäitumine languse suunas.
Veel olulisem põhjus on aga selles, et nad soovivad juhinduda gurude, arvamuste ja teiste investorite järgi. Turule on viimas(t)e aasta(te) jooksul tekkinud palju uusi naiiv-investoreid, kellele on oluline kollegiaalsus ja kõrvaliste tugi “investeerimis” “otsuste” tegemisel. Nii, nagu turg tõusis üheskoos ostes, nii ta ka kukub üheskoos müües.
“Kuna kõik teised müüvad, siis müün ka mina. Täpselt ise ka aru ei saa miks ma müün, aga teised müüvad ja no järelikult on vaja müüa ja ma müün siis ka. Koos on turvalisem ja lõbusam tegutseda. Kui mina eksin, siis vähemalt teised eksivad sama palju ja minu olukord relatiivselt võrreldes teistega ei lähe halvemaks. Kui ka teistel on halb, siis nad hakkavad lahendusi otsima ja kui nad leiavad lahenduse, siis teen ise ka samamoodi.”
Praegu oleme Ameerikas olukorras, kus turu struktuur oli ennetavalt nõrk ja selle nõrkuse foonil ongi võimalik ka kogu indeksi kukkumine. Kuna enamus, ja eriti väiksemaid aktsiaid, on tegelikult juba päris korralikult kukkunud ja suurte aktsiate suur turuväärtus on market cap weighted indeksites maskeerinud turu nõrkust, siis saab tõdeda, et ainult indeksi liikumist vaatavad inimesed/meedia on tegelikult languse juba maha maganud – paljud väiksemad aktsiad, ja eriti koroona-buumerid, on juba ammu karuturule ära kukkunud.
Praegu ei ole seega hetk, kus aktsiaid müüa, vaid turu ülemüüduse tõttu tuleb selgelt hakata mõtlema positsioonide täiendamisele ja aktsiate ostmisele.
Praegu indeksi langusele reageerimine on post factum reageerimine. Näen praegu, et enamus languspõhjuseid on episoodilise ja lühiajalise mõjuga, seega ei oota ka pikka langust. Investorid üldiselt peaks olema valmis languse pealt ostma, et karjakäitumise paanika ajal täiendada endale meelepäraste aktsiate varusid. Kui karjakäitumise eufooria turule naaseb, siis keegi enam ei müü ja osta enam pole võimalik – turg liigub ilma käibeta ja järsult uuesti kõrgemale tasemele tagasi.
Milline on turu valuatsioon?
Intressitõusude ootus on juba intressimäärasid kõrgemale suruma hakanud. Seega võib öelda, et isegi kui keskpangad ei ole hetkel veel intresse tõstnud, siis võrreldes mõni hetk varasemaga, on turul rahapoliitikat juba karmistatud. Näitena erineva kestusega US treasury võlakirjade intressimäärad:
1 kuulise võlakirja intressimäär:

3 kuulise võlakirja intresismäär:

6 kuulise võlakirja intresismäär:

Lähima aegumisperioodiga, ehk lühema kestusega võlakirjade puhul me mingit sisulist muutust veel ei näe. Põhjus on ilmselge – intresside tõus ei jõua enne nende võlakirjade aegumistähtaega pärale ja järelikult neile kehtivad veel vanad ja madalad intresismäärad.
12 kuulise (1 aasta) võlakirja intresismäär:

24 kuulise (2 aastat) võlakirja intresismäär:

36 kuulise (3 aastat) võlakirja intresismäär:

Ühe kuni kolme aasta pikkuste võlakirjade intresside puhul on juba võimalik näha, et turg on hakanud reageerima ja nende intress on tõusnud. Kuna intressitõusud toimuvad varem kui on nende võlakirjade aegumistähtaeg, siis turg liigutab ka nende võlakirjade intressimäärasid kõrgemale.
Üldjäreldusena näeme siiski, et vaatamata sellele, et intressimäärad on juba natuke tõusnud, on intressimäärad siiski aastate madalaimal tasemel ja mingit probleemi sellistel jätkuvatel madalatel tasemetel olemine, turule tekitada ei tohiks.
60 kuulise (5 aastat) võlakirja intresismäär:

84 kuulise (7 aastat) võlakirja intresismäär:

120 kuulise (10 aastat) võlakirja intresismäär:

240 kuulise (20 aastat) võlakirja intresismäär:

360 kuulise (30 aastat) võlakirja intresismäär:

Ka väga pikkade aegumistähtaegadega võlakirjade puhul pole toimunud erilist intressimäärade tõusu. Põhjus on selles, et esialgu võivad intressimäärad küll tõusta, kuid turg näeb järgmise 30 aasta keskmisena intressimääradele olematut mõju.
Praegu on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad oluliselt madalamal, kui nad olid isegi 2008 võlakriisi ajal ja järel.
Võlakirjaturul toimub korrektsioon tavapärasele ja normaalsele tasemele tagasi. Aktsiaturul toimub korrektsioon, nagu kohe saabuks uus suur majanduskriis. Kuna krediidi-investorid saavad majanduse ja ettevõtete toimimisest paremini aru, siis peale jäävad nemad ja ka aktsiaturg leevendab oma ülereageeringut kui saab aru, et isegi kui intressid tõusevad, siis tõusu alustatakse täiesti nullist ja tõus on siiski piisavalt väike, et majandusele mingit sisulist riski intressitõusudest ei ole.
Aktsiaturg tervikuna ei ole kallis. Kallid on mõned sektorid ja kallid aktsiad.
Aktsiad pole mitte lihtsalt “üles läinud”, ilma mingi põhjuseta ja seetõttu peaks nüüd hakkama kriisi ootama, vaid aktsiad on üles läinud, kuna samamoodi on kasvanud ettevõtete müügitulu ja kasumid:

Paljude S&P 500 sektorite forward P/E on tegelikult adekvaatne:

Health care, consumer staples, materials, energy, real estate, financials ja utilities on valdavalt relatiivselt soodsad suurema osa oma ajaloo kontekstis või vähemalt viimase paari aasta kontekstis pole oluliselt kallimaks muutunud. Kes soovib turult midagi osta, siis võib neid sektoreid jälgida.
S&P 500 indeks tervikuna tänu communication services, industrials, consumer discretionary ja information technology alamsektoritele on kallim kui varasematel aastatel, kuid S&P 500 indeks tervikuna on jätkuvalt sama kallis kui eelmine aasta. Kes kardab turult midagi osta ja soovib suuremat langust näha, siis nendes sektorites võiks hetkel veel oodata (kuid see ei ole kindel, et nende valuatsioonid soodsaks muutuvad). Kuigi ega ühtegi täiesti jabura valuatsiooniga sektorit ei ole.
Suurte ja väikeste ettevõtete valuatsioonis on oluline lahknevus:

S&P 400 MidCap ja S&P 600 SmallCap indeksite forward P/E on täielikult kooskõlas senise ajalooga ja mingit relatiivset kallidust võrreldes varasemaga pole. S&P 600 SmallCap forward P/E hakkab isegi senise kauplemisajaloo madalamasse äärde kukkuma, ehk väikesed aktsiad on juba oma ajalooga relatiivselt võrreldes, odavaks muutumas.
Üldiselt võib öelda, et suur osa turust on tegelikuld atraktiivselt ja tavapäraselt hinnastatud. Mõned S&P 500 sektoritest on kallimad kui varasematel aegadel, aga S&P 500 indeks tervikuna pole buumidele omaselt ebaratsionaalselt kallis.
Seda turu langust ei tohi kindlasti maha magada kõik ise investeerida ja PIK-pensionikonto kasutajad. Kindlasti tuleb pidevalt ja agressiivselt turul olla, et endale meelepäraseid aktsiaid osta, mida on soov pikaajaliselt hoida.